Jõulud ja vana-aasta õhtu erinevates maades
Holland

Kui ilus on see vaatepilt, kui Püha Nikolase ehtne laev randub!..
Kallis “Päikseke”! Me saime sinult kirja palvega kirjutada midagi uue aasta vastuvõtmisest Hollandis. Me proovisime tütrega koostada väikese jutu talvistest pidustustest Hollandis. Kirjutame sellest, mida nägime ja kuulsime, millest lugesime. Faktide õigsuse eest ei vastuta, sest meie poolt nähtu-kuuldu- loetu ei oma konkreetseid kuupäevi ja stsenaariume ning igas linnas mööduvad pidustused küll ühe sündmustiku järgselt, kuid siiski erinevate stsenaariumide järgi, nagu ka uusaasta tähistamine erinevates paikades.


Sint Nikolas, Santa Klas ja Näärivana (Kerstmann – hollandi keeles) - kes nad on? Ammu–ammu, aastat 400 tagasi, elas Hispaanias väga lahke piiskop. Kutsuti teda Sint Nikolasiks (mis tähendab Püha Nikolaus). Ta armastas väga inimesi ja aitas neid alati ning saatis korda imesid, ilmselt mille tõttu on ta Venemaal saanud nime Nikolai Imetegija. Ta tõi alati kingitusi. Eriti armastas ta lapsi, mängis nendega alati lõbusalt, tegi neile ebatavalisi kinke, täitis nende soove. Lapsed ootasid alati väga kohtumisi selle heategijaga.

Ööl vastu 6.detsembrit astus ta oma sõpradega sisse igasse majja ja tõi kingitusi. Ta sõitis küladesse ja linnadesse valgel hobusel, koputas majauksele, kuid mitte kunagi ei tulnud tuppa ukse kaudu. Kuidas ta siis pääses majadesse, kus teda oodati? Väga lihtsalt- tema sõbrad (neil oli kõigil üks nimi - Piter) ronisid majja läbi korstna ja seetõttu said nad mustaks. Niisiis nimetatigi neid lõbusaid tegelasi Mustadeks Peetriteks (Zvarte Pit).

Kuidas aga Sint Nikolas teada sai, millistes majades teda oodati? Väga lihtsalt- majas, kus teda oodati, pandi ukse juurde jalanõu, milles oli porgand või hein hobuse jaoks. Piiskop võttis need annetused oma lumivalge hobuse jaoks vastu ja jättis maha kingid, millest lapsed olid samasse jäetud sedelikesele kirjutanud. Nii peeti Sint Nikolase sünnipäeva Hispaanias. Hispaania on aga Hollandi lähedal ja hollandi lapsed tahtsid samuti saada kingitusi heategijalt ning kutsusid teda enda juurde. Nüüd, palju aastaid järjest, sõidab Püha Sint Nikolas 5.dets-l laevaga Hispaaniast Hollandisse ja toob endaga kaasa terve hulga oma sõpru Zvarte Pite, Peetreid, kes kirjutavad kirju, jagavad kinke, räägivad inimestega juttu, naljatlevad, annavad etendusi, marsivad päeval linnatänavatel puhkpilliorkestri saatel, laulavad ja tantsivad ning mis peamine, teevad igasugust nalja.Kord määrivad sind värviga kokku, kord teevad sinu kõrva ääres õhupalli katki, kord valavad veega üle… Võrukaelad on nad. Tingimata kostitavad nad sind maiustustega ja eriliste pisikeste präänikutega (pepernotid). Öösel aga, kui hästi te ka uksi ei lukustaks, pääsevad nad ikkagi majja. Mil kombel, te juba teate.

Kui ilus on see vaatepilt, kui Püha Nikolausi ehtne laev randub! Ning kui uhke ta ise välja näeb! Seljas kuldsete tikanditega punane sametmakintosh, mille alt paistmas lumivalge pitsiline särk. Kõrgeima kvaliteediga saapad jalas, lumivalged kindad käes. Parema käe keskmises sõrmes kannab ta aga suurt rubiiniga pitsatsõrmust. Käes hoiab ta kuldset sau. Kannab ta peakatet, millele on tikitud kuldne rist. Tal on väga kohev ja lopsakas valge habe ning vuntsid. Tema näol on alati lahke naeratus. Tema lumivalge ratsu on kaetud mustrilise sadulatekiga.Koos oma sõpradega pidulikult tänavail sammudes tervitab Sint Nikolas kõiki käeviipega või kummardusega. 6.detsembril saadab kogu lastepere, saanud kingid heasüdamlikult Nikolaselt, ta oma kodumaale Hispaaniasse tagasi.

Kust siis tuleb teine nimi – Santa Klas? Palju aastaid tagasi hollandlased, kes suundusid Ameerikasse, asutasid seal linna, mille nimetasid Uueks Amsterdamiks (praegune New York). Nende inimeste keel erines veidi hollandi keelest ja mõne aja möödudes Sint Nikolast hakati nimetama Santa Klasiks. Hobuse asemel hakkas ta sõitma põhjapõtradega. Tema uhke peakate muutus aegamööda naljakaks küljele rippuvaks mütsiks ning hakkas see hea inimene külas käima mitte 5.dets.-l nagu Hollandis kombeks, vaid Jõulude ajal. Hollandist Venemaale tõi tema Vene tsaar Peeter Esimene, kes võttis omaks paljud hollandi traditsioonid. Õppis ta ju siin pikka aega laevaehituskunsti. Peeter Esimesele hakkas väga meeldima talvine muinasjutt Sint Nikolasega ja heategija ise. Kuna see hea mees tuli inimeste juurde kinke jagama pakaselistel talvepäevadel, hakati teda Venemaal kutsuma Vanake Pakaseks (Ded Moroz). Ded Moroz õnnitles kõiki uue aasta saabumise puhul ja tõi just vana-aasta õhtul kuuse alla kingitusi.

Muide, Hollandis ei oodatagi eriti Näärivana – teda siin pole. Uusaastaööl käib siin Kerstmann, keda lapsed eriti ei ootagi.

Kuusk ostetakse siin detsembri alguses ja seisab ta ehituna ainult jõuludeni. 28.-30.dets.-l võib tänavatel näha prügikastidesse visatud kuuski.

Uusaastaöögi on siin tavaline, ainult ilutulestik paugub ning homme – homme on tavaline tööpäev, mis mitte millegi poolest ei meenuta eilset aastavahetust! Uusaastasaateid televiisorist peaaegu et ei tulegi. Niisiis, uue aasta saabumist ei tähistata Hollandis nii suurejooneliselt ja lõbusalt kui Venemaal. Ning peamine, neil pole kaunitarist Lumehelbekest (Snegurotshka)! Hollandlased imestavad väga, kuidas tütarlaps koos vanamehega kingitusi võivad tuua! Sellest kõigest me tahtsimegi teile jutustada!


Foto ja tekst: Tatjana ja Tanjake Levinskid (Holland, Rotterdam),
spetsiaalselt lasteportaalile SolNet.EE.
Avaldatud 30.dets. 2003 a.
Tõlgitud eesti keelde Kaie Belkovi poolt.