Jõulud ja vana-aasta õhtu erinevates maades
NORRA
Jõuludeks on kombeks teha hulgaliselt kingitusi
Norras võetakse jõulud vastu väga suurejooneliselt ja jõuludeks valmistuma hakatakse juba varakult. Detsembri esimestel päevadel ehitakse maja ja aed.
 Vastavalt muistsetele kommetele pannakse akendele advendituled – kaunistused seitsmest küünlast, mis on paigaldatud püramiidina. Hoovi riputatakse kaeravihud lindude jaoks. Uste juurde pannakse õlgedest sigu, metskitsi, päkapikke.
20-nda kuupäeva paiku pannakse majja püsti spetsiaalselt “konserveeritud” kuusk või mänd, mis väga kaua aega ei poeta okkaid. Mõnikord istutatakse maja juurde kuusk ja ehitakse seda igal aastal.
Jõuludeks on kombeks kinkida hulgaliselt kingitusi, mis kõik ei mahugi kuuse alla. Vahetevahel hakatakse kinke ostma ja pakkima juba septembris.
Fotol: Kuusk kingikuhjaga. Väikesel tüdrukul on seljas Norra rahvuslik sarafan, käes aga martsipanist siga.
24.dets. õhtul umbes kella 6 paiku alustatakse piduliku õhtusöögiga. Süüakse kotlette, mis on valmistatud jõuluhakklihast ning praetud sealiha ribidega (Svineribbe). Eksisteerib uskumus, et kui svineribbe tuli halvasti välja ja ei ole krõbe, võivad naine – mees sel aastal lahku minna. Jõulude ajal juuakse kolme jooki: norra viina (Akevitt); õlut (øl) ja glögi (Gløgg). Viimane on valmistatud veinist ja õunamahlast, lisatud on joogile siirupit ja vürtse.Glögi meenutab hõõgveini, kuid on enamasti alkoholivaba.
Pärast lihatoite on magustoidu kord: riisikreem (Riskrem) – pehmeks keedetud riisipuder vahukoore ja siirupiga. Riisikreemis on ka üks mandel. Kellele see satub, see saab perenaiselt kingituseks martsipanist põrsakese.
Norras peab peolaual olema 7 küpsetist. Kõige levinumad jahutooted on:
Kransekake – püramiidi laotud rõngakestest kook; Julekake – ümmargune rosinatega jõulusai; Fattigman – õlis praetud küpsetis; Krumkaker – vahvlid;
Pepperkaker – ingveriküpsised; Mandelkake – mandlikook.
Fotol: Kransekake - üks traditsioonilistest jõulukookidest.
Kella 9 paiku õhtul algab kingituste jagamise tseremoonia. Keegi loeb kingipakkidel olevaid nimekaarte ette ja jagab kingid laiali. Seejärel avatakse need järjekorras, alustades kõige väiksematest.
Norra jõuluvana kannab nime Julenissen (Jõulupäkapikk).
Uue aasta saabumist tähistatakse Norras tagasihoidlikult. Reeglina piirdutakse piduliku õhtusöögiga. Süüakse riisi, rosinate ja õuntega täidetud ahjus küpsetatud kalkunit (Kalkun).Kingitusi vana- aasta õhtuks pole kombeks teha.Tingimata põleb tuli kaminas, mis teeb olemise väga hubaseks.
Kella 23.00-st kuni 01.00-ni võib näha väga ilusat ilutulestikku ning järgmisel päeval või näha linna kohal hõljuvat suurt suitsupilve.
Fotod ja tekst: Masha Zahharova (Leedu, Vilnius – Norra, Lier),
spetsiaalselt lasteportaalile SolNet.EE.
Avaldatud 12.jaanuar 2004.
Tõlgitud eesti keelde Kaie Belkovi poolt.
|
