Laspevanematele

VESTLUSED PSÜHHOLOOGIGA


Kõne arendamist soodustavad mängud ja harjutused


Vestlused psühholoogiga

Lapse mõistus on näppudes.

Laps pidevalt õpib aru saama ümbritsevast maailmast. Peamine info kogumise meetod on - puudutamine. Lastel on tarvidus kõike katsuda, haarata, paitada ja isegi maitset proovida. Kui täiskasvanud toetavad mudilase püüdlusi, pakkudes lapsele erinevaid mänguasju ( pehmeid, kõvasid, häälitsevaid, siledaid, külmasid jne…), riideesemeid ja teisi materjale uurimiseks, siis saab ta arenemiseks vajaliku ajendi. On tõestatud, et lapse kõne ja tema sensoorne (tunnetuslik) kogemus on omavahel seotud. Seetõttu, kui tahate, et laps hästi räägiks, arendage käte tegevust!

Alla aastastele lastele piisab kui pakute talle erinevate kattepindadega esemeid ja mänguasju, paberilehti, mida saab rebida ning kortsutada.

Alates 1.a on väga kasulikud spetsiaalsed näpuvärvid ( laps asetab näpud värvi sisse ja “joonistab” suurele lehele), plastiliin (täiskasvanu järelevalve all) – seda võib esialgu vaid mudida või lihtsalt tükkideks teha.

Mida suurem laps, seda rohkem koormust võib tema näppudele anda. 2-aastasele võite pakkuda mänge nööpidega. Neid võib õmmelda riidetüki külge, tulemuseks on vaibake – mille peal käies oleks see nagu trenazöör jalgadele – või siis teha huvitavaid pandlaid. Lastele meeldib nööpe lihtsalt ühest kohast teise tõsta, jaotada neid suuruse ja värvi järgi või panna neid karpidesse.

Väga kasulikud on mängud sõrmedega. Laps loeb luuletust ja samaaegselt näitab salmis olevat tegevust ka näppudel.

Kääride käsitlemine - väga suur koormus näppudele. Juba alates 3.eluaastast võib paluda lapsel midagi lõigata ( kõige lihtsam on paberi lõikamine).

Üle 3-aastastele muretsege kindlasti mosaiik (algul kõige suurem), puzzled (suured osad); huvitavad on ka suurte pärlite niidi otsa ajamine ja muidugi joonistamine (pliiatsitega, värvidega..).

Kõik need mängud tekitavad lastes rõõmu ja arendavad käsi, aga nende kaudu – mõtlemine, kõne, tähelepanu jne.

Mõned mängud, mis on suunatud kõne arendamisele ja ei ole otseselt käte tegevusega seotud.


MÄNGUD KEELELE
(artikulaarne treening, alates 1,5 a.)

Istuge lapsele vastu ja tehke vastavaid liigutusi koos hääldusega. Laps algul vaatab, kuid siis püüab järele teha.
    Keel see tahtis jalutada
    (teha suu lahti)

    Ta pesi end

    (keele otsaga teha kiire liigutus mööda ülemisi hambaid)

    Kammis end
    (mõned korrad teha keelega edasi-tagasi liigutused, siis lükata keel välja ja peita suhu tagasi)

    Aina ringi end ta pööras
    (teha liigutusi keelega mööda huuli)

    Paremale-vasemale keeras
    (teha keelega liigutus vastavas suunas)

    Alla kukkus, üles tuli
    (lasta keel alla ja siis tõsta üles)

    Kuni – kadunud ta oli
    (peita keel suhu)
Ärge unustage, et mudilane teeb Teie tegevusi peegelpildis, seetõttu, kui ütlete “vasemale”, peate tegema liigutuse paremale ja vastupidi. Võib teksti salvestada ka lindile, siis saate keskenduda koos lapsega harjutuste tegemisele. Võite välja mõelda oma luuletuse keelest sarnaste liigutustega (“komm põses” – keel suruda vastu põske ja siis “suruda” see “komm” vastu teist põske).


TUNNE HÄÄLED ÄRA
(mängud tähelepanu arendamiseks ja häälte tundmiseks; materjalideks võivad olla erinevad mänguasjad ja esemed, mis teevad erinevaid helisid – trumm, kellukesed, lusikas, paber, raamat jne…)

Laps istub seljaga täiskasvanu poole, kes omakorda teeb asjadega erinevaid helisid. Laps peab arvama, mis esemega on tegu ning nimetama selle, eseme poole pööramata. Heli võib tekitada visates lusikat maha, rebides paberilehte, põrgatada palli vastu maad, lüüa esemeid üksteise vastu, lehitseda raamatut jne. Võib teha ka lapsele tähekese ära tundmise eest või siis mängides mitme lapsega korraga, võib korraldada väiese võistluse.


Harjutused arendamaks kõne hingamist

Et õppida välja ütlema sellised häälikuid nagu “S”, “H”, “R”, “P” peab laps oskama sügavalt sisse hingata. Samas aitavad need harjutused ka kogelemise, häälikute ja sõnade “neelamise” puhul.

“VÕILILL”
(materjaliks on äraõitsenud, seemnetega osa)

Jalutades õues, leidke võilill. Vanem teeb ettepaneku puhkude lillele nii, et lendaksid küljest kõik lille seemnekesed. Tavaliselt saab laps sellega peale 3.-4. korda hakkama.


“LUMEHELBED”
(materjaliks on mõned vatitükid või väiksed paberist lumehelbekesed, pabersalvräti tükikesed)

Lapsevanem näitab, kuidas puhkude helves lahtise peo pealt, laps kordab järele. Harjutust teha 2-3 korda järjest.


“LIBLIKAS, LENDA!”
(materjaliks 2-3 erksast paberist liblikat, millest igaüks ripub niidi küljes lapse näo kõrgusel)

Lapse ülesanne – puhuda liblikate peale, et nad “lendaksid”. Puhuda kuni 10 sekundit, koos vaheaegadega, et ei hakkaks pea ringi käima.


© Autor: Olga Anisimovits, pedagoog-psühholoog,
spetsiaalselt lasteportaalile „Solnet.ee“.
Tolkis: Kaja Vahter.
Avaldatud 31.märts 2006 a.



SOLNET.EE
 • Projektist
 • Saavutused
 • Kutse koostööle
 • Reklaamiandjatele
 • Tagasiside
 • Kaart
Reklaam
  Esileht   Mängud   Vanematele   Galerii   Keeled   Almanahh   Nimed   Muinasjutud  
© 1999-2015, portaal Solnet.ee   Materjalide ümberavaldamine toimetuse ja autorite kirjaliku loata on keelatud.
solnet® - registreeritud kaubamärk. Kõik õigused kaitstud.
Runetti Preemia 2008 laureaatRahvusvahelise Internetipreemia 2002 laureaatKuldne Veebilehekülg